Esindusmeeskond alustas hooaega 2009-2010 juunis ja lõpetas aprillis. Esimesed mängud olid augustis, kus võideti Eesti karikas. Järgnes Jõgeva karikas, mille peamine eesmärk oli anda viimast lihvi enne EuroFloorball kvalifikatsiooniturniiri jaoks. Tulemuseks oli III koht, mis täitis võetud ülesande. EuroFloorballi turniiril Lätis suudeti võita ja esmakordeslt Eesti klubidest jõuti finaalturniirile. Kõige tähtsamaks tuleb pidada väga tugeva Venemaa meeskonna võitmist. Kohe alustati ka Läti meistrivõistluste mängudega. Hooaega alustati hästi ja enne Taani sõitu oldi vahepeal esimesed. Finaalturniiril Taanis mängiti väga tugevas alagrupis ja oli peaeesmärk võita 7.koht ning 7.-8. koha mängus võidetigi Saksamaa võistkonda 5-3. Taanis tekkis meeskonnal väga keeruline seis kuna paljud jäid haigeks ja meeskonna kapten vigastas alagrupi teises mängus jalga. Seega Taanist tagasi tulles oli olukord üsnagi pingeline. Lätis tahtsime tulla põhiturniiril vähemalt neljandaks, mis oleks andnud play-off esimese ringi vabaks. Tekkinud raskes olukorras tuli paljudes mängudes vastu võtta kaotusi ja põhiturniir lõpetati 5.kohaga 13 meeskonna seas. Põhiturniiril võitsime sel aastal Läti meistritiitli saavutanud RTU meeskonda.1/8 finaalis võideti kindlalt Ulbroka vastu seeria 3-0. Veerandfinaalis kaotati Rubene meeskonnale seeria 0-3. Läti meistrivõistluse tulemust tuleb ikkagi hinnata heaks, kuigi tahtsime sellel aastal jõuda poolfinaali. Selge on ka see, et ilma Läti liigata meie ei oleks jõudnud EuroFloorball finaalturniirile ja see on supertulemus! Eestis tahtsime loomulikult kaitsta meistritiitlit, mis aga napilt ei õnnestunud. Hõbedane medal on sisult ju kuldne ja see on kogu meeskonna tubli töö! Kokku tuli Esindusmeeskonnal hooajal 67 mängu (2 Eesti karikal, 5 Jõgeva karikal, 8 EuroFloorball karikal, 30 Läti meistriliigas ja 22 eesti meistriliigas). Tuleb tunnistada, et koormus oli liiga suur ja hooaeg kokku liiga pikk. Peaaegu 11 kuud. Alari Pagi, Raul Kivi, Tammi Kivi ja Rainer Kalde esindasid veel Eesti koondist Hispaanias kvalifikatsiooniturniiril. Siin tulebki müts maha võtta kõikide mängijate ees, kes teevad sporti õppimise ja töö kõrvalt ning seda meistrite tasemel. Tekkinud majanduskriisis tuli ju võistlustel käia oma autodega. Nii Lätis, Eestis kui ka Taanis. Istuda 5-6 tundi autos ja kohe mängima asuda on ikka väga keeruline ja seegi näitab suurt visadust ja häid võimeid. Keskmiselt läbiti igal väljasõidul ca 700- 800 km. Väga palju oli mängijaid, kes pidid pidevalt jätma võistlusi vahele töö või õpingute tõttu. Seega kogu meeskond oli ülitubli ja kiidan kõiki mängijaid. Eriti tubli oli väravavaht Rainer Kalde meeskonnale antud panuse eest. Mängis ta ju kokku hooajal 3000 minutit. Noore mehe jaoks on seda ikka väga palju ja tekkisid temalgi väikesed vigastused. Viimastes mängudes oli vaja paljudel mängijatel jalga teipida või valuvaigisteid võtta. Peab tõdema, et amatööride jaoks on mängude arv liiga suur. Aitäh Valeryle ja Pavelile, et nad meid aitasid ja olid juba teist hooaega kodust kaugel. Suur tänu kõikide meeskonnaliikmete peredele, abikaasadele, kaaslastele, kes olid mõistva ja toetava suhtumisega. Mängijad olid ju pidevalt nädalavahetustel kodust ära.
Omalt poolt tänan kõiki oma pereliikmeid ja elukaaslast. Suur tänu fännidele, kes eriti hooaja lõpus olid fantastilised ja eriline tänu klubi toetajatele, kes olid abiks väga pingelisel ja pikal hooajal.
Meeskonna liikmetele soovin head ja kosutavat suvepuhkust, et ikka pea püsti edasi minna. Ainult parimad meist suudavad sellist hooaega vastu pidada ja meistrite tasemel mängida kahes liigas. Eestis pole ükski teine meeskond seda suutnud. Alates aastast 1995 ehk 16 hooaega on Tähe 9-kordne Eesti meister ja 7-kordne hõbemedali omanik! Olite ja olete väga TUBLID!
Peatreener
Marko Saksing
