Esindusmeeskond kaotas koduhallis peetud kohtumises Emü spordiklubile 7-9(1-3,4-2,2-4). Mäng oli väga võitluslik ja põnev. Esindusmeeskond tuli kahel korral kaotusseisust välja. Esimene kolmandik kaotati 1-3 ja teise alguses oli vahe juba 1-4. Enne kolmandat suudeti aga viigistada ja pausile mindi 5-5 seisul. Viimane periood algas halvasti ja vastased said 2 kiiret väravat. Kui mängitud oli 52:51 olid tablool viiginumbrid 7-7. Kahjuks suutsid jälle vastased kahe väravaga juhtima minna. Kolmandiku lõpul üritati 6-5 vastu mängides mängu päästa. Suudeti visata ka kaheksas värava aga arusaamatul põhjusel jättis kohtunik selle lugemata. Resultatiivsed olid Tanel Soidla(0+1), Alari Pagi(0+1), Nikolai Roop(1+0), Andreas Õun(1+0), Lauri-Robert Indus(1+0), Mathias Einamann(1+1) ja Margus Guss(3+2), kes tunnistati meeskonna parimaks.
Kuidagi aga ei saa jääda rahule kohtunike tööga. Esindusmeeskonnal oli väga raske mängida, kuna tuli mängida nii vastaste kui ka kohtunike vastu. Kui kohtunik on platisl emotsionaalne ja ei suuda oma tundeid taltsutada, siis peaks muud tööd tegema. Samuti nagu arenevad mängijad peaksid ka arenema kohtunikud. Mängijad alustavad noorte liigadest ja liiguvad edasi meistriliiga suunas. Selge on see, et kõikidest mängijatest ei saagi meistriliiga mängijaid. Kohtunikud peaksid alustama ka noorte liigadest ja sealt edasi I liiga, naiste liiga. Kui on ennast tõestatud nendes liigades, siis võib proovida meistriliigat. Meil aga antakse vile kätte ja kohe meistriliiga kohtunik. Enne peaks ikka ise ka mõtlema et kas olen valmis vilistama. Kohtunikud saavad palka ja see tasu pole mitte väike. Me keegi ei maksa näiteks töömehele, kes paneb meile valesti akna või ukse ette. Miks peaksime tasu maksma kohtunikule, kes oma ülesannetega toime ei tule? Väga kahju, et antud mängus tõusid esile kohtunikud, mitte mängijad. Head kohtunikud on need keda mängu ajal üldse ei märka.
